kokkusattumused.

Suurest rammestusest hoolimata tunnen end üle pika aja täis tahet miskit meisterdada. Andsin eile üle mõned pikalt ja hoolikalt mõeldud-tehtud tellimused, mis on hoidnud mind nii mõnelgi ööl kahe kuu jooksul üleval. Ja kuigi ma oma peas vahel kirun, et miks ma jälle midagi suurt olen vastu võtnud ja kuidas ma selle ikka valmis jõuan (sest õhtused kodusolemised tahaks ikka ju vaid perega veeta ning hobide jaoks jäävad reeglina öötunnid), on need üleandmised reeglina nii südant soojendavad ning ainuüksi vastuvõtja rõõmu pärast tahaks kohe miskit uut alustada.

Ju mulle peab ikka meeldima endale närvikõdi põhjustada ning oma kannatusega mängida, et neid esialgu hirmuäratavalt suuri väljakutseid vastu võtan. Ja tegelikult olen ma äärmiselt õnnelik ning tänulik, et  mu teele sellised ettepanekud satuvad. Ilmselt kui ma ei kirjutaks ega jäädvustaks ning siia-sinna üles ei riputaks, siis oleks need enamuses olemata. Aga need kokkusattumused, et mille peale teistel idee tekib ning mina sinna pilti sobitun, annavad mulle endale nii palju juurde. Mitte ainult inimvõimete piiride tõestamises magamatuse osas, vaid just mu väljaspool mugavustsooni mõtlemisele ning teiste nägemuse tajumise püüdlustele.

Öeldakse, et head nähtused tavatsevad ikka tulla kolmekaupa. Nii on viimasel ajal minugi tehtud asju rännanud ühele festivalile, peagi ühte pulma ning ka Sadamasalongi. Just viimase puhul tekkis poepidajal näiteks idee hoopis ühest asjast, mis lõpuks minu tehtuna tooteks ei saanudki. Selle asemel jõudsid sinna aga hoopis tavapärastele vihikutele lisaks pisikesed kalad. Mulle endale hakkasid need niivõrd sümpatiseerima, et mängisin Mirdi toas mitmelgi pool nende kasutamisvõimalustega. Ja miks ei võiks seda teha ükskõik, millise teise pisimänguasjaga. Kui seda saab kasutada pihuloomana, sobib see kindlasti riputada voodikarussellile, nööri külge seinale või kuskile konksu otsa.

Sadamasalongi (ja üldse Ida-Virumaale) tasuks aga kindlasti kõigil sel suvel minna, kas või ainuüksi seepärast, et on merekultuuriaasta. Aga kindlasti leiab sealt miskit põnevat kaasagi tuua. Meiega tulid koju näiteks minimalistlikult geniaalsed eesti muinasjuttude teemalised postkaardid. Ja nagu Sadamasalongi kohalikud teavad rääkida, siis tasub minna ka Narva Uuskasutuskeskusesse ning Jõhvi kaltsukatesse, sest sealt leiab kindlasti hoopis teistsuguseid väärt leide, mille otsa näiteks Tallinnas ei satu.

 

Mis puutub aga kokkusattumustesse, siis üks selline sai täna veel minu jaoks alguse ning loodetavasti saan sellest teile kõnelda pikemalt juba mõnel teisel korral. Nüüd aga lähen otsin üles midagi, millest miskit uut teha, sest ühe meisterduse idee kukkus mul haledasti läbi, kui lihvija otsustas lihtsalt otsad anda.